LÄÄNE-EESTI: detsember 2014

Head jõuluvanad! Kui te ei võta päkapikkudelt soove tõsiselt kuulda, siis tuleb teil siin rongi oodataväga pikki aastaid! Ja võüimalik, et enne lõpevad teile inimeste kirjad Läänemaalt kui rong siia jõuab! Teadke, et mina teen kõik, mis minu võimuses, et nii ei läheks! ON AEG!

Vaatasin ka kohalikke lehti ja natuke imelik tunne on. Neeme Suur mõtiskleb ja vastab.

http://online.le.ee/2014/12/31/neeme-suur-riigikogu-liikme-too-on-uksildane/

Kindlasti ei tohiks olla riigikogulase töö nii üksildane. Ning jaanituli on ikkagi üks ilus pidu. Kuigi mõistan hästi, et kui tegutsed millegi nimel, siis tegeled sellega igal pool. Neeme Suure arvamus üks arvamus 101-st. Kes teistest veel näeb asja nii? Kas saab seda kõigile üle kanda? Kindlasti mitte, aga huvitav on neid lugusid ikka lugeda.

Jah, kui seadus tehakse selline, et aru saada võib mitmeti, on asi jama. Järelikult viletsasti tehtud seadus, ehk et töö pole tasemel. Mis tagaks tasemel töö? Kõrgem palk?

Kui ma õigesti aru saan, tegi riigikogu endale jõulukingiks otsuse, et edaspidi teid enam kuri- ja väärteo korras karistada ei saa?

See ei ole päris nii.

Aga kuidas see siis on?

See on nii, et edaspidi saab karistada kuri- ja väärteo korras. Valikuline lugemine on sündroom, igaüks loeb tekste nii nagu vaja. Millegipärast jäetakse eelnõust lugemata tekst, et riigikogu liige peetakse kinni igal juhul, kui ta on toime panemas kuritegu või on selleks oht. Kui keegi ütleb, et riigikogu liikmed hakkavad Tallinnas purjuspäi ringi ajama, siis nii see ei ole. Karistamata nad ka ei jää.

Riigikogu liikme puutumatuse kohta käib kaks asja, üks on läbiotsimine. Selleks tuleb saada luba riigikogu põhiseaduskomisjonilt. Selline on Euroopa praktika, üks valik võib olla riigikogu komisjon. Ma ei oska seda seadust õigustada või mitte õigustada, aga see ei ole hea, kui õiguskaitseorganid tulevad kalastama – vaatama, kas leiavad läbiotsimisel midagi või mitte.

Sellega ma olen nõus, aga kuriteokahtluse korral tuleb tegutseda kiiresti. Kui riigikogu on suvepuhkusel, kulub põhiseaduskomisjoni kogunemiseks nädalaid.

Ei, päevi kulub, ma arvan, mitte rohkem. Selleks et saada kokku kvoorum, neli inimest, see ei ole võimatu.

.......

Kuidas Te ise hääletasite selle eelnõu üle?

Mina hääletasin poolt.

Ükskõik, milline viivitamine annab võimaluse "koristada"! Mida on nii karta, et läbiotsimine hirmutab? Kas riigikogulased on kaugel aususest? Miks peab ikka suurendama seda, et keegi on kellestki võrdsem? Riikogulase tööasjad peaks olema hoopiski eriliselt läbipaistvad.

Miks on riigikogu otsustanud hävitada komisjonide kõnesalvestised?

Riigikogu ei ole seda veel otsustanud, see on põhiseaduskomisjoni algatus. Komisjonide kõnesalvestised on olnud tehniline materjal. Komisjonide koosolekuid ei lindistata mitte selleks, et salvestisi säilitada. Lindistused on olnud tehniline abimaterjal. Komisjonides stenogrammi ei tehta ja selleks pole ka tehnilist võimalust.

Kas see tähendab, et riigikogu komisjonides räägitu jääbki igaveseks saladuseks?

Sellest tehakse protokoll.

Riigikogu komisjonide protokollid on lakoonilised, kirjas on vaid see, mida otsustati.

Nii ja naa, komisjonide töö traditsioon on erinev. Põhiseaduskomisjon teeb põhjaliku, stenogrammisarnase protokolli. Minu juhitav õiguskomisjon kajastab arutelu, aga see ei ole stenogramm. Minu meelest võiksid kõik komisjonide istungid olla avalikud, need võiksid olla võetud heli- ja videolindile. Istungeid võiks ka stenografeerida, aga see nõuab tehnoloogilist hüpet, nõuab kulutusi.

Sotsid on kogu aeg rääkinud, et komisjonide istungid peaksid olema rohkem avatud. Näiteks katusorganisatsioonid, kes on osalenud seaduste väljatöötamisel, ei peaks ootama kutset, vaid neil peaks olema õigus tulla riigikogu komisjoni istungile.

Sotsid on teinud ettepaneku, et kõik hääletused oleksid komisjonides nimelised, kõik istungid oleksid avatud. Kolmandaks, et protokollid oleksid põhjalikud. Viimaseks oleks see, et lint säilitatakse kui dokument. Lindi kui ajaloo säilitamine ei ole olnud senine praktika.

Jällegi püütakse keerutada, aga eesmärk on kaotada jäljed. Mida jälle karta? Kui oled valitud rahva esindajaks, siis ka julge vastutada, olla parim esindaja! Et rahvas saaks sinu üle uhkust tunda. Pean silmas riigikogulasi üldiselt, mitte ühte neist! Selle intervjuu abil püüan näha olukorda saalis ja kogu riigis.

Kui tugev oli kooseluseaduse vastaste ja pooldajate surve?

Pooldajate poolt survet ei olnud. Minu juures ei käinud riburadapidi organisatsioonid rääkimas, kui hea seadus see on. Kui oli näha, et tuleb suurem vaidlus ühiskonnas, siis komisjoni esimehena sain mõjutada eelnõu arutamise tähtaegu. Esimene lugemine oli juunis, teine alles septembris. See ei olnud turbomenetlus, kus on kolm lugemist ühel nädalal. Kui keegi oleks väga tahtnud, oleks seaduse saanud enne suve ära koputada. Õiguskomisjon andis pika aja parandusettepanekute esitamiseks, korraldas arutelusid, kutsus asjahuvilisi pooli komisjoni, aga sisulist arutelu ei tekkinud. Üks pool nõudis, et sellist seadust ei tuleks. Leiti ainult seda, et sellist eelnõu ei tohi olla, seda ei tohi menetleda ega käsitleda. Et teiselt poolt oli vastas sirge joon, oli eelnõu keeruline sisuliselt arutada.

...

Kuidas kaitseliitlastest sõbrad seadusse suhtuvad?

Erinevalt. Päris palju kaitseliitlasi oli seaduse vastuvõtmise poolt.

Kas kooseluseadus lõhestas või aitab muuta ühiskonda tolerantsemaks?

Ma pigem arvan, et aitas muuta tolerantsemaks.

Pooldajate poolt survet ei olnud? Siin vaid kaks võomalust, kas tegemist absoluutse valega (pooldajad survestasid tagatubades) või oli neile juba ette teada, et seadus võetakse vastu.
Ning teiseks, teades, mismoodi kodanikuühiskonna ettepanekute arvestatakse (õigemini ei arvestata), siis loomulikult ei saa tekkida sisulist arutelu. Ning kui komisjon ei suuda selgeks teha, miks seda seadust üldse vaja on, põhjendused ju ammu ümber lükatud või on tegemist väljamõeldud põhjustega, mida ei saagi ümber lükata. Aga nagu kombeks, eriti viimasel ajal, siis on süüdi ikka "vastased". Vaene riik ja riikogu, kõik kohad on vaenlasi täis!

Ja kui pooldajate poolt survet ei olnud, vastased survestasid, siis kelle "heaks" see seadus üldse vastu võeti? Kiusu ajamiseks?

"Päris paljud" kaitseliitlased? S.t. et suur vähemus? Pole ka ime, kaitseliitlased on üldiselt kindlasti palju aatelisemad. Ja nagu seaduse vastuvõtmine tõestas, aatelisemad, kui rahvasaadikud. Ja loomulikult pole nende jaoks riiki lõhestav pohhuism loomupärane! Täiesti usun sellesse!

Värskelt levis netis ka Imre Sooääre uue aasta tervitus. Ta kardab kandideerida Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal, sest siin ollakse liiga konservatiivsed. See on tunnustus! Järelikult on siin kõige rohkem säilinud mõistmine, hoolivus ja headus. Ja selle üle võime kõik uhked olla.

Kas kooseluseadus lõhestas või aitab muuta ühiskonda tolerantsemaks?

Ma pigem arvan, et aitas muuta tolerantsemaks.

Huvitav, kui sots poleks sots, mis ta siis ütleks? Kas saadikud saavad olla nii pimedad, et ei näe? Mismoodi see ühiskond nüüd tolerantsem on kui enne? Vastupidi, kohati lähevad vastuolud väga suureks. Heaks näiteks "mittesurvestajate" hädakisa kui Varro Vooglaidu MISSIOONITUNDE eest premeeriti. Või kuidas Reimo Mets võrdles Vooglaidu Hitleriga. Järgmine nendesamade homoäärmuslaste torm Swedpangale. Ja nendega asjad ei piirdu! Küll näeme veel, tolerantsuse silmakirjateenrid!

Miks see nii on, et kooseluseadusega surub riigikogu ühiskonnale peale tolerantsust, aga napsitamise asjus kannab riigikogu konservatiivseid väärtushinnanguid?

Miks me napistamise tagasi keerasime, aga kooseluseadust mitte? Kooseluseaduse tagasikeeramise võimalus on veel olemas, sest teame, et seadus jõustub 2016 koos rakendusaktidega.

Te ei ole ometi tagasikeeramisega nõus?

Mina ei ole, aga mõned poliitilised erakonnad kindlasti võitlevad selle tagasikeeramise eest.

Kes?

Konservatiivne Rahvaerakond, samuti IRL. Jõud, kes tahaks kooseluseaduse tühistada, on olemas. Aga need seadused on põhimõtteliselt erinevad. Üks puudutab avalikku ruumi ja teine eraelu, inimeste lähisuhteid. Avalikus ruumis alkoholi tarbimine puudutab igaüht, kooseluseadus puudutab inimeste suhteid perekonnas. See on absoluutselt teistmoodi asi, kui keegi ütleb: mulle ei meeldi teie perekonna suhted ja minge elage kapis. Üks seadus räägib lähisuhtest ja teine avalikus ruumis käitumisest.

Ohoo! Muidu ju peale nelja erakonna teisi polegi!? Kuidas järsku selline apsakas sisse tuleb, et tunnistatakse veel kellegi olemasolu? Kas selline viga tagatoast mitte mõnd karistust ei põhjusta?
Muidugi, kõik seaduse on erinevad. Aga just nimelt, kui inimesel on mingidki põhimõtted olulised ja olemas, siis on iga seaduse juures üks oluline faktor - hoolimine! Ja hooliv inimene mõtleb, kuidas mingi asi ühiskonnale mõjub. Kõik asjad mõjutavad nii avalikku ruumi kui eraelu! Kõik! Ei maksa teha nägu, nagu oleks asju, mis ei mõjuta!
Ja on kahju, et ikka tuuakse välja see kapielu. Keegi pole kedagi ajanud elama kappi. Igal inimesel on kodu ja sealkehtivad omad reeglid. Kuid sundida neid reegleid peale teistele, tuua see elu lasteaeda ja kooli... Igal asjal on piirid, vaid homoäärmuslased ja äärmuslased üldse neid ei tunnista. Muidugi püüavad roosad ja vikerkaarevärvilised jõud näidata äärmuslusena rahvuslust. Oma kodu armastus on äärmuslus?

Te olete riigikogus võtnud sõna rohkem kui keskmiselt kombeks. Miks?

Sest mind huvitavad ja puudutavad paljud asjad. Ma ei tea, kuidas on teistes fraktsioonides, aga meil ei ole sellist tööjaotust, et keegi peab istuma saalis ja sõna võtma. Saalis istuvad saadikud, keda asi huvitab. Kui teema puudutab nende valimisringkonda või on see nende riigikogu komisjoni teema, või on see kuidagi nende varasema tööga seotud. Saalis istuvad ka äärmiselt kohusetundlikud saadikud.

Seda ma usun. Neeme Suur on suhtlemisaldis, ta ei hoia erinevalt paljudest teistest keelt hammaste taga, suhtleb suhtluskeskkondades (erinevalt näiteks SDE-st tervikuna. FB-s teeb SDE omale reklaami, üliharva kui kellegi küsimusi/arvamusi kommenteeritakse). Muide, see üldse meie erakondade viga. Keskerakond on väga ere näide, muidugi ka IRL ja Reformierakond. Kas põhjuseks oskamatus vastata spetsiifilistele küsimustele (kutsugu nõunikud, juhul kui need asjalikumad), niivõrd suur upsakus pööbli suhtes või ülbus, arvates, et nagunii ollakse jälle võimul!? Küllap kõik need asjad koos. Aga ometi usaldan inimesi, keda huvitavad ja puudutavad elulised asjad. Nii et isiklikult mul lausa kahju, et nimekaim pole mõnes teises erakonnas.
Ahjaa, erakonnast praktiliselt kõik olid kooseluseaduse poolt? Kuidas see võimalik saab olla? Ikkagi käsu järgi? Minu teada oli Inara Luigas seaduse vastu, aga tema loobus hääletamast, tegeledes seto asjadega ning suundudes hõimurahvaste juurde. Tegelikult oli see äärmiselt inetu. Kuigi Inara tundub sümpaatse inimesena, siis miks ei lastud teda kasvõi demonstreerima arvamuste paljusust? Sellises küsimuses ei oleks keegi tohtinud hääletamata jätta, isegi siis kui arvamus erineb tagatoa omast.

Kas raudtee tuleb Haapsallu?

Ikka tuleb.

Millal?

Raudtee tuleb enne või pärast Rail Balticut, sest kiirraudtee tegemise ajal lähevad ehitushinnad üles. Enne aastat 2022 või pärast aastat 2030. Rail Balticu ehitus võtab aega 4–5 aastat. Me peame infrastruktuuriobjektide rajamisel üle saama mõttekrambist. Kui räägime riigi finantskäitumisest ja võlakoormusest ning ütleme, et peame need korras hoidma, siis tegelikult tähendab see, et mitu asja on tegemata. Niiviisi jätkates ei suuda me ka pika aja jooksul oma suuri infrastruktuuriobjekte korda teha. Ka Tallinna–Tartu neljarealine tee võinuks ammu olemas olla, kui oleksime selle laenuga ära teinud. Meil oleks laen praegu tagasi makstud ja infrastruktuur oleks korras.

Mis mõttes? Kui ma olen ikka mõelnud, et liberaalsus tähendab ükskõiksust, siis aina rohkem ma tunnen, et mul on õigus! Kuidas saab vastata: ENNE VÕI PÄRAST? Kui isegi see "pärast" kõrvale jätta, siis mida tähendab ENNE 2022? Pilvelõhkujad ehitatakse aastaga valmis, Mäo ristmik tehti samamoodi väga kiiresti, RB kohta tulevad otsused ludinal! Kas see on irvitamine oma rahva üle? Või konkreetsus pole ka enam oluline? Aastaks 2022 on Läänemaa hõreda asustusega ääremaa, Haapsalu vireleb nagu Mustvee ja Hiiumaa on inimtühi! Piltlikult muidugi. Kuidas on võimalik üldse peenraha hinnaga olulisi asju niimoodi edasi lükata? Haapsalu raudtee peaks 2016 lõpuks valmis olema ja porgandite hääl kajama Läänemaa metsade-rabade vahel! Olge siis mõttekrambist üle!
Kui selliseid vastuseid lugeda, siis tundub, et selles küsimuses SDE-d küll usaldada ei saa, kuigi Neeme selgelt mõistab raudtee vajadust! Muide, huvitav kokkulangevus on see, et nii sotside kui Refi puhul on kohalikud poliitikud mõistnud, et rongita ei saa. Kuid Reformierakond on selgelt öelnud, et seda ei tule (tõenäoliselt ka Võrus) ja SDE pole erakonna tasandil ka lubadust välja öelnud. Ka Vabaerakond mitte, aga nende puhul on konkreetsust üldse väha. Üldine jutt vaid. Ja kui niigi nende puhul on selge usalduskriis ning loogiliselt võttes rahvas ei soovi vikerkaarevärve ega roosat, siis missugune selgroog üldse SDE-l olemas on? Midagi pole teha, selline keerutamine vähendab usaldust veelgi.

Kokkuvõtteks võiks öelda... jah, mida öelda!? Öelgu siis teised oma arvamus. Minu jaoks on see intervjuu pettumus, nagu mitmed teisedki. Kuigi Neeme on arutlenud väga inimlikult. Olin eile just EKRE jõulupeol. Kuidagi hea oli nendega koos istuda. Rõõmus meel ja vaba suhtlemine olid hingekosutavad. Varem, kui mõtlesin, kas ja millal liituda mõne erakonnaga, et endast veelgi rohkem anda, kaalusin mitmeid variante. Kui SDE alles loodi, tundusid paljude sotside arvamused päris asjalikud. Ehk oli kuues meel see, mis ei lasknud teha vale sammu. Ma tõesti loodan, et tegin õigesti. Sest praeguse seisuga mõistan, et sotsid ei ole kindlasti minu tee.

Neeme Sihv

P.S. Kas "Lääne Elu" teinud mõne intervjuu ka EKRE, EER, Vabaerakonna või mõne teise väiksema erakonna kandidaadiga? Ei meenu! Nojah, kartellierakonnad rahastavad ennast priskelt riigirahadest ja naudivad ka pidevalt pildil olemist. Küll aga leitakse leheruumi,et näidata kui hirmsad on konservatiivid.

LÄÄNE-EESTI

kolmapäev, 31. detsember 2014

Raske teekond!

Õigustus?

HEAD UUT AASTAT!

laupäev, 27. detsember 2014

Sallimatuse seeme?

Võitleja.

neljapäev, 18. detsember 2014

Hardi Rehkalt - EKRE nimekirjas Läänemaal.

reede, 12. detsember 2014

Sädeinimesed EKRE-sse!