kolmapäev, 27. august 2014

Viie rikkama hulka jõudmise asemel rikastuvad teised?

Pilt on illustratiivne. Autori foto.

Miks me siis ikka oleme nii vaesed? Miks me pole atraktiivne välisfirmadele, nagu varem lubati, kui kaotati ettevõtete tulumaks? 


teisipäev, 26. august 2014

Lääne-Eesti lained.


Kuigi sellel teemal palju räägitud, siiski ega küll küllale liiga ei tee. 
Mis on Vormsi, Hiiu- ja Saaremaa jaoks tulevikus kõige olulisem? Kiidetakse, et parvlaevaliiklus paremaks läinud, aga ikkagi on ka nurinat. Mida teha, et asjad oleks veel paremad? Kuidas meelitada puhkajaid saartele ka talvel? Mil moel saarte bussiliiklust paremaks muuta? Parvlaeva, tiiburite- ja lennuliikluse plussid ja miinused?



Mina kui kõrvaltvaataja.


Kui juba artilite esiletoomiseks läks, siis lubage, head inimesed, et ma siia ka ühe oma artikli toon. Ningolen tänulik igasuguste arvamuste eest! Võinuks ju ka see artikkel olla põhjalikum ja puudutada veel mitmeid olulisi tahke, nagu kommentaarideski mainitud.



Autori fotod.


Mis saab holmidest?


Erinevad arvamused võivad tuua parema tulemi!


Haapsalu puhul mulle meeldibki just suhteline rahu ja vaikus. Kui väga soovitakse ilutulestikufestivali  selles piirkonnas, siis palun. Mina seda aga mürarohkuse tõttu ei teeks. Haapsalu jaoks on oluline nii meri kui linnud. Üldse eelistaks Haapsalus näha rohkem "klassikalist" kuurortlinna ja muusikafestivale. Spaadest rääkimata. Muidugi võin ma mõelda oma ideedest, kuidas võiks holme arendada, siia neid siiski joonistada ei saa. Kuid number üks peaks olema looduse säilitamine võimalikult ehedana ja sellega sõbralik "koostoimimine".

Seetõttu ma ei poolda ka tööstusküla rajamist holmidele ja isegi mitte elamuehitust. Krimmi holm koos Vasikaholmi, Väikese ja Suure  Viigiga peaks olema puhtalt turismile pühendatud. Muidugi koos mereturismiga, nagu Endel Susi soovitab.

Tööstuspark peaks ehk tõesti jääma Kiltsi, koos raudteeharu väljaehitamisega. Kahte kohta raudteed vedada ei jõuaks, aga see on tööstuspargi jaoks oluline.

Mis mulle aga artikli juures meeldis, oli plärala. Inimesed avaldasid arvamust ja Endel Susi vastas. Just nii peaks artiklite autorid alati tegema.

Ja ka siin ootaks arutelu, head läänlased!

EKRE Läänemaa ringkonna koosolekul räägiti...


Endel Susi: Õnnest ja poliitikast maapiirkonnas.


esmaspäev, 25. august 2014

Paide Arvamusfestival.

Kristi Liiva intrvjuu näitab minu jaoks paljutki. Nagu mõnigi muu asi selle festivali ülevaadetes.
Mis aga peamine. keegi ei peagi avaldama soovi osaleda debatis. Iga erakond on võrdne ja seega saab debatte teha vaid kõikide osavõtul!

http://kuma.fm/uudised/uudis/article/arvamusfestival-debatioigus-vaid-parlamendierakondadele/

teisipäev, 19. august 2014

Kui õhuke saab olla riik?



1.osa Raha või perekond ?!


Haapsalu linnapea Urmas Sukles on mitmes artiklis öelnud „Paanikaks pole põhjust“, tegelikult ikka on küll. Haapsalu ja kogu Läänemaa (isegi suurem osa Eestist) on jõudnud seisundisse ,mille eest hoiatavad elementaarsed majandusseadused. Me oleme kõige tüüpilisemal allakäiguspiraalil.
Mis meil siis toimub? Ametlik töötuse % 6,7. Täitsa OK nagu, majanduse arenemiseks peab töötuid olema. Vot ei ole OK! Viimase paari aastaga on meie tööjõuturult kadunud umbes 40 000 töötegijat. Kuhu nemad kadusid ? Mõned surid ära ,mõned said vanaks ja ei tööta enam. Enamus on siiski läinud üle lahe Soome või kusagile kaugemale.Veel kümmekond aastat tagasi vaadati selliste inimeste peale veidi halvustavalt. Kutsuti küprokiteks ja Soome ehitaja oli halvamaiguline väljend. Tänaseks oleme jõudnud olukorda ,kus pool Eesti elanikkonnast ei saagi muudmoodi eluga hakkama ,kui keegi perest peab välismaal tööl käima. Isegi ametlik statistika ei saa sellest mööda vaadata ja välja mõelnud selleks termini-palgavaesus. Pool Eesti inimestest on palgavaesed. Vaatamata sellele ,et käid täiskohaga tööl ,ei ole võimalik palgapäevast palgapäevani ära elada. Tihti lähevad Soome tööle mõlemad vanemad ,lapsed jäävad aga Eestisse. Peale esimese suure vabaduseeufooria möödumist ,ei tunne need lapsed ennast sugugi õnnelikena .Õnnelikuna ei tunne ennast ka naine ,kes näeb oma meest 2x kuus. Keegi pole õnnelik ,aga valikud ongi ainult -raha või perekond.Perekond ei lagune ühe päevaga ,aga leib peab laual olema iga päev .Seega valitakse ikkagi rahateenimine. Siit algabki riigi allakäiguspiraal.Tööjõud lahkub välismaale,see põhjustab Eestis asuvatel ettevõtetel tööjõupuuduse
(PKC) ,ettevõte kolib Eestist ära ja koondab kõik töötajad. Koondatud lähevad välismaale ja kõik kordub. Kas viimane kustutab tule ?
Kelle mure see siis üldse on ,et Eestis on madalad palgad? Ettevõtjad võiksid ju palku tõsta ? Tegelikult ei ole ettevõtja tegutsemise eesmärk ,iga hinna eest töötajatel kõrget palka maksta .Ettevõtja eesmärk on, ja peabki olema ,kasumi teenimine. Tundub ,et pall on ikkagi valitsejate väravas !
Ei saa öelda ,et lahendusi ei otsita. Ühe lahendusena pakutakse välja kõrgepalgaliste palkade tõstmist. Ma ei kirjutanud valesti,just seda pakutakse lahenduseks madalapalgaliste palkade tõusuks.Teoorias peaks ,siis kõrgete palkade veelgi suurendamine esile kutsuma majanduskasvu ja seeläbi saaks tõusta ka madalapalgaliste palgad. EI ,arvan mina .See toimiks teoorias ,kuid on liiga pikaajaline protsess.
Veel pakub valitsus ,et tööjõudu peaks sisse tooma Venemaalt ja Ukrainast.Isegi välismaalaste seadust on juba veidi leevendatud ,et seda teha saaks . Ka selle peale ütlen ma EI ! Tööjõud pole ainult üks kätepaar ,tööjõud on ka inimene ,oma kultuuri ja eluviisidega. Vana euroopa on seda juba proovinud ja omad vitsad kätte saanud,õpiks ehk seekord teiste vigadest.
Siis on proovitud „Talente koju „ kutsuda . Otse öeldes ,sellest programmist sai naljanumber.
Keegi tahaks mulle juba hüüda ,et kõik me oskame kritiseerida ,aga lahendusi ei paku keegi.
Ma pakun algatuseks ühe ,kuigi neid on rohkem.
Meenutame ,meil oli juttu nn Soome ehitajatest .Keegi ei tea kui palju neid on ,aga neid on palju . Ei ole vaja ukrainlasi ,venelasi ega kedagi teist. Toome oma inimesed koju. Mida nad siin tegema hakkavad ?Just seda mida nad on õppinud -ehitama.Riiklik ehitusprogramm tuleb kiiremas korras käima lükata.Kasvõi laenatud rahaga. Ehitama tuleb hakata väikelinnadesse ,alevitesse ja ka päris maakohtadesse. Riigil on maad ja riik võib seda ka sobivasse kohta juurde osta. Erinevates väikelinnades on vabade korteritega erinev olukord. Haapsalus näiteks on korterite puudus,Kiviõlis siiski pole mõtet kortereid juurde ehitada. Paljud noored tahaks elada ka maal ,oma majas .Ka neile tuleks ehitada ja siis pikaajalise hüpoteegiga neile müüa. Kuna põhiseaduse järgi on riigi kohus Eesti rahvuse ,keele ja kultuuri säilitamine ,siis võiks näiteks kolmanda lapse sündimisel peresse ,lugeda maja hüpoteek kustunuks.
Selleks programmiks kulutatud raha ,olge see kasvõi laenuraha, ei ole mahavisatud raha.


Kritiseerige ,vaielge ,pakkuge paremaid lahendusi.

esmaspäev, 18. august 2014

Läänemaa põllumajandus.


EKRE Läänemaa Blogi eesmärk ei ole kaugeltki vaid poliitika!
Ei hakka erinevaid valdkondi tähtsuse järgi reastama, lihtsalt räägime kõigest, mis oluline ka Lääne-Eestis. Ehk siis Lääne-, Hiiu-, ja Saaremaal, Vormsis ja Noarootsis, Matsalus ja Ristil.

Mina ei saa öelda Kiire kombel, et usu, minust saab põllumees! Kuid näen, et palju valdkondi, mis sõltuvad põllumajandusest. Seega, püstitan vaid teema ning loodan, et seda aktiivselt kommenteeritakse. Asjalikult, seda ma üldse ei kahtlegi.

1. Millised on suurimad mured Lääne-Eesti põllumeestel?

2. Millist abi saaks osutada kohalikud omavalitsused?

3. Kui palju on kasu Põllumeeste Keskliidust, liikumisest Kodukant jt?

4. Kuidas on olukord toodangu realiseerimisega kodukandis?

5. Millal saaks kohalikku toodangut osta rohkem koduväravas või vähemalt teeveeres?

6. Mis takistab külaturgude teket? 

Küsimusi saate kommentaarides ka ise püstitada. Lisan vaid seda, et Lääne-Eestisse tulles ma heameelega ostaks midagi, mis kohalikud on kasvatanud või valmistanud, peatuks mõnes heas teeäärses kohvikus....



Populism?



Ma pole poliitik, küll aga tibake ehk kodikuliikumise tegelane. Kahetsen natuke, et ei läinud Arvamusfestivalile. Praegu sattusi korraldaja intervjuu peale. Kobav kõne, vastuste ümarus! Mis on sellisest arvamusfestivalist siis kasu? Saan aru, et mingites "teematelkides" saab ka erinevaid arvamusi kuulda, aga kui korraldaja ütleb, et eesmärgiks on arutelud...kas debatt ei ole arutelu?

Tüüpiliselt viimase aja poliitikale. Ei teledebattides ega ka festivalidel ei anta sõna riigikoguvälistele erakondadele! Millepoolest on nende erakondade sõnum olulisem? Selle tõttu, et nad on Riigikogus? Ehk siis kõik tuleb teha selleks, et teised ei pääsekski sinna? Isegi siis kui eemaletõrjututel võib olla häid ideid elu edendamiseks? Järelikult seda ei peetagi oluliseks? Minu jaoks on see üks osa ühiskonda lõhestavatest kääridest. Kas süüdi korraldajad või tõmbab niite keegi teine?

Ega häbitunne polegi poliitikas vist eriliselt levinud tunne!? Mina tunneks küll häbi! Kas tipp-poliitikud tõepoolest nii kõvasti kardavad väiksemaid kaasmaalasi?

https://www.facebook.com/photo.php?v=876329105715339&set=vb.161111770570413&type=2&theater

Aga tuleb välja, et ka teised juhivad sellele tähelepanu. Martin Helme:

http://kuma.fm/uudised/uudis/article/arvamusfestival-debatioigus-vaid-parlamendierakondadele/


Läänemaa tuiksoon.

Kahju, et arvamusfestival Haapsalus ei toimunud! Kuigi ma ei teagi, kas sellest olnuks mingit kasu? Kas Paides oli? Kohal oli päris palju tipptegijaid, poliitikuid. Mõni nimetaks aga hoopis tippmittemidagitegijateks. Olgu sellega kuidas on, aga kas tegu oli alt üles ettevõtmisega? Sel juhul au ja kiitus, sest meelitati ikkagi arvamusliidreid palju kohale! Kui aga oli vastupidi?


Poleemika PKC ümber, sellest, mida annaks teha, et vlismaiseid ettevõtteid kinni hoida, mullikeste puhumisest ja paljude muude asjade ümber on palju. Ma ei tunne hoolimata kolmeaastasest pidevast kohalkäimisest ja tutvumisest Läänemaad nii hästi, et saaksin selles oma arvamust avaldada. Küll aga olen arusamisele jõudnud, et kõige olulisem probleem Läänemaale (ja ka Hiiumaale) on hetkel raudtee pikendamine Rohukülani. Ning jõudumööda olen püüdnud seda ka "võõrastele" selgeks teha. Kohalikud enamasti mõistavad niigi selle vajadust, kuigi ehk isegi mitte täiel määral. Nii palju, et raudtee annaks palju rohkem kui arvata oskaksime. Pole ju küsimus ainult Haapsalus, vaid ka Hiiumaas ja Vormsis, Noarootsis ja Matsalus. Kui aeg-ajalt tekivad arutelud sellel teemal, siis enamasti raudtee vastuolijad ei märka isegi seda, et raudtee läbib mitmeid asulaid, kelle jaoks on rong samuti eluliselt oluline - Taebla, Palivere, Risti. Ellamaa, Turba. Ja Keila. Kuhu kolib PKC. Või kuhu võivad tahta õppima minna gümnasistid.

Seega peab EKRE selge siht ja selgelt välja öeldud eesmärk olema: Läänemaa ellujäämine sõltub raudteest! Muidu võib peagi juhtudagi nii, et tantsu lüüakse vaid Tallinnas...



reede, 15. august 2014

EKRE avab Läänemaal kontori.

Kõik  EKRE liikmed ,samuti kõik rahvuslik-konservatiivsest maailmavaatest huvitatud inimesed on oodatud laupäeval 6.sept kl 12.00 Linnamäele, endisesse Oru vallamajja. 

Võimalik soetada endale mitmesuguseid EKRE sümboolikaga meeneid . Kohal on meie noorteorganisatsiooni liikmed oma infotelgiga. Pakume kergeid eestipäraseid suupisteid ja jooke. Arutleme Läänemaa ja Eesti tuleviku üle . Kõik kutsutud ei ole veel oma osalemisest teatanud ,kuid kindlasti saate vestelda erakonna juhtidega. 

               Ootame rohkearvuliselt külalisi !

Ahto Lääts, Läänemaa.

neljapäev, 14. august 2014

Kui pihlad punetavad, on valimisi oodata (Läänemaa vanasõna).


EKRE Läänemaa.

EKRE on teiega. Ka Läänemaal.


Me oleme siin. Ja mujal. Koos Teiega.

EKRE Läänemaa blogis kirjutavad mitmed EKRE liikmed. Meist. Meie elust. Soovidest ja püüdlustest, võimalustest, võitlustest. 

Kõigil on võimalus kommenteerida. EKRE liikmetel palun sel juhul võimalusel kommenteerida oma nime all ja liikmelisust märkides.

Edu Teile kõigile!

Külaline 001.