Kui õhuke saab olla riik?

1.osa Raha või perekond ?!

Haapsalu linnapea Urmas Sukles on mitmes artiklis öelnud „Paanikaks pole põhjust“, tegelikult ikka on küll. Haapsalu ja kogu Läänemaa (isegi suurem osa Eestist) on jõudnud seisundisse ,mille eest hoiatavad elementaarsed majandusseadused. Me oleme kõige tüüpilisemal allakäiguspiraalil.

Mis meil siis toimub? Ametlik töötuse % 6,7. Täitsa OK nagu, majanduse arenemiseks peab töötuid olema. Vot ei ole OK! Viimase paari aastaga on meie tööjõuturult kadunud umbes 40 000 töötegijat. Kuhu nemad kadusid ? Mõned surid ära ,mõned said vanaks ja ei tööta enam. Enamus on siiski läinud üle lahe Soome või kusagile kaugemale.Veel kümmekond aastat tagasi vaadati selliste inimeste peale veidi halvustavalt. Kutsuti küprokiteks ja Soome ehitaja oli halvamaiguline väljend. Tänaseks oleme jõudnud olukorda ,kus pool Eesti elanikkonnast ei saagi muudmoodi eluga hakkama ,kui keegi perest peab välismaal tööl käima. Isegi ametlik statistika ei saa sellest mööda vaadata ja välja mõelnud selleks termini-palgavaesus. Pool Eesti inimestest on palgavaesed. Vaatamata sellele ,et käid täiskohaga tööl ,ei ole võimalik palgapäevast palgapäevani ära elada. Tihti lähevad Soome tööle mõlemad vanemad ,lapsed jäävad aga Eestisse. Peale esimese suure vabaduseeufooria möödumist ,ei tunne need lapsed ennast sugugi õnnelikena .Õnnelikuna ei tunne ennast ka naine ,kes näeb oma meest 2x kuus. Keegi pole õnnelik ,aga valikud ongi ainult -raha või perekond.Perekond ei lagune ühe päevaga ,aga leib peab laual olema iga päev .Seega valitakse ikkagi rahateenimine. Siit algabki riigi allakäiguspiraal.Tööjõud lahkub välismaale,see põhjustab Eestis asuvatel ettevõtetel tööjõupuuduse

(PKC) ,ettevõte kolib Eestist ära ja koondab kõik töötajad. Koondatud lähevad välismaale ja kõik kordub. Kas viimane kustutab tule ?

Kelle mure see siis üldse on ,et Eestis on madalad palgad? Ettevõtjad võiksid ju palku tõsta ? Tegelikult ei ole ettevõtja tegutsemise eesmärk ,iga hinna eest töötajatel kõrget palka maksta .Ettevõtja eesmärk on, ja peabki olema ,kasumi teenimine. Tundub ,et pall on ikkagi valitsejate väravas !

Ei saa öelda ,et lahendusi ei otsita. Ühe lahendusena pakutakse välja kõrgepalgaliste palkade tõstmist. Ma ei kirjutanud valesti,just seda pakutakse lahenduseks madalapalgaliste palkade tõusuks.Teoorias peaks ,siis kõrgete palkade veelgi suurendamine esile kutsuma majanduskasvu ja seeläbi saaks tõusta ka madalapalgaliste palgad. EI ,arvan mina .See toimiks teoorias ,kuid on liiga pikaajaline protsess.

Veel pakub valitsus ,et tööjõudu peaks sisse tooma Venemaalt ja Ukrainast.Isegi välismaalaste seadust on juba veidi leevendatud ,et seda teha saaks . Ka selle peale ütlen ma EI ! Tööjõud pole ainult üks kätepaar ,tööjõud on ka inimene ,oma kultuuri ja eluviisidega. Vana euroopa on seda juba proovinud ja omad vitsad kätte saanud,õpiks ehk seekord teiste vigadest.

Siis on proovitud „Talente koju „ kutsuda . Otse öeldes ,sellest programmist sai naljanumber.

Keegi tahaks mulle juba hüüda ,et kõik me oskame kritiseerida ,aga lahendusi ei paku keegi.

Ma pakun algatuseks ühe ,kuigi neid on rohkem.

Meenutame ,meil oli juttu nn Soome ehitajatest .Keegi ei tea kui palju neid on ,aga neid on palju . Ei ole vaja ukrainlasi ,venelasi ega kedagi teist. Toome oma inimesed koju. Mida nad siin tegema hakkavad ?Just seda mida nad on õppinud -ehitama.Riiklik ehitusprogramm tuleb kiiremas korras käima lükata.Kasvõi laenatud rahaga. Ehitama tuleb hakata väikelinnadesse ,alevitesse ja ka päris maakohtadesse. Riigil on maad ja riik võib seda ka sobivasse kohta juurde osta. Erinevates väikelinnades on vabade korteritega erinev olukord. Haapsalus näiteks on korterite puudus,Kiviõlis siiski pole mõtet kortereid juurde ehitada. Paljud noored tahaks elada ka maal ,oma majas .Ka neile tuleks ehitada ja siis pikaajalise hüpoteegiga neile müüa. Kuna põhiseaduse järgi on riigi kohus Eesti rahvuse ,keele ja kultuuri säilitamine ,siis võiks näiteks kolmanda lapse sündimisel peresse ,lugeda maja hüpoteek kustunuks.

Selleks programmiks kulutatud raha ,olge see kasvõi laenuraha, ei ole mahavisatud raha.

Kritiseerige ,vaielge ,pakkuge paremaid lahendusi.